По всем вопросам обращайтесь на: info@litportal.ru
(©) 2003-2024.
✖
Koidu ajal
Настройки чтения
Размер шрифта
Высота строк
Поля
Koidu ajal
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1904. aastal ilmunud jutustus.
Eduard Vilde
Koidu ajal
1
V. pooljaamas ja tema l?hemas ?mbruses valitses muidu unine igavus; jaama?lem istus oma toas, j?i teed, luges «Svet’ti» ja haigutas; ametis olev telegrafist m?tles nii kaua 20. kuup?evale, kuni ta pea aparaadilaua nurgale vajus ja silmad kinni l?ksid; stooroz k??rutas pagasiruumis kaalul ja parandas oma pojakese kingi; ainult teemeister liikus venimisi jaama ees roobastel, andis roopaseadjale m?ne k?su ning l?ks siis koju naise juurde; sirelip??sastes, v?ikese kollase jaamahoone taga, s?uksusid varblased, m?ni p?rnikas p?rises noorte p?rnade ja pihlakate ?mber, alt metsa poolt kuuldus k?o kukkumist – muidu oli k?ik vagune, uinuv, tukkuv.
Aga kui olid reisijaterongid hommikuti ja ?htuti tulekul, siis elustus V. pooljaam otsekui m?ni suurjaam – muidugi ainult suvel. K?igil teeharudel, mis tulid p?hjast ja idast jaama poole – ja neid oli kaunis palju – t?rkas n?htavale valgeid k?baraid, helkjaid kleite, v?rvikaid p?evavarje, iga karva meesterahva?likondi roheliste puude ning p??saste vahel, ja varsti valitses jaamaesisel priske liikumine, r??mus vehkimine ?ksteisest m??da ja elav k?nesumin. Jaamamaja seinte najale kogunes ikka rohkem jalgrattaid, p?rnade ja pihlakate alla hobuseid sadulas ja vankrite ees. V. pooljaamast paar versta eemal asetses nimelt ?ks uuemal ajal tekkinud suvituspaik, mille elanikele, eriti nooremaile, pakkus rongide tulek ja minek l?busat vaheldust, seda enam, et jaama poole minevad, l?bi kuusemetsa ja haljaste aasade viivad teed olid jalutamiseks nagu loodud.
T. suvituskohas asusid rikkamad linnakodanikud – seda v?is n?ha nende t?tardest ja poegadest jaamaesisel. Viimaste n?od, riided, ehted, nende liikumis- ja k?nelemisviis, kogu nende olek eneste vahel ja muu ?mbruse kohta – k?ik hingas enesest teatavat ollust, mis sissepoole ?hendab, v?ljapoole lahutab, mis t?mbab selle seltskonnaliigi ?mber n?htamatu, aga selgesti tunduva piirjoone. Noor jaama?lem, kes toas «Svet’ti» lugedes igavuse p?rast oli haigutanud, – kuis oli ta n??d erksalt jalul, kuis teretas ta aupaklikult sinna ja aupaklikult t?nna, kuis laenas ta viisakalt ja kannatlikult iga?hele oma k?rva, kel temalt oli midagi k?sida v?i soovida, ja kuis punastas ta ?nnelikult, kui keegi noorte preilide hulgast teda m?ne lahke k?simusega austas! Ja stooroz ja pakikandja – nad muutusid k?igi nende h?rraste alandlikeks teenijaiks, kummardavaiks ?mmardajaiks, nad olid iga kord nagu h?ppel, kui neile keegi h?rra, proua v?i preili mingi k?suga l?henes. V?sinud telegrafist, kes nii suure igatsusega palgap?eva ootas, oli unest ammugi ?rganud, vahtis aknast poolaukartliku uudishimuga v?lja ning tundis k?ditavat l?bu, et ta k?igi nende h?rraste seas, kes teda t?helegi ei pannud, inimese leidis, keda ta tohtis teretada, olgugi et see oli ainult ?he tohtriproua – bonne.
Sel neljap?eva?htul, maikuu l?pul, mil Andrei Petrovit?it ootas aimamatu au, et Riesemanni preilid oma venna ja k?lalistega olid talle raudteele isiklikult vastu tulnud, pakkus V. pooljaam tavalist elustatud pilti. Perroonil jalutasid suuremais ja v?iksemais salkades moodsalt friseeritud noored preilid kergeis helkjais suveriietes, noorh?rrad valgete k?barate v?i kirjute spordim?tsidega, ?lespoole koolutatud vurrudega ja l?ikivate keppidega, siis mitmest vanuseliigist alaealised t?tarlapsed l?hikestes seelikukestes, l?hemate ja pikemate patsidega, mida ehtisid v?rvikad lindid, ja l?puks nooremad ja vanemad poisikesed, osalt ?pilasemundrites, osalt ?hukestes valkjates suveriietes. Vanemaid h?rraseid oli v?rdlemisi v?he n?ha; need maitsesid kodus oma aedades ilusat sooja kevade?htut.
Andrei Petrovit? Kurbatov oli paari p?eva eest kirjutanud, et ta saabub t?nase rongiga. H?rra Riesemann saatis talle kutsari sarabaniga jaama vastu. Et Riesemanni h?rrastest, kes rohkete k?lalistega parajasti p?hitsesid Stella-preili s?nnip?eva, keegi isiklikult ei tahtnud Eberhardi tulevast tunniandjat minna jaamast ?ra tooma, oli ainult loomulik. Seks polnud Eberhardil eneselgi lusti, sest esiteks tundis ta iga ?petaja, ka k?ige pehmema vastu ise?ralist ?udu, ning teiseks oli see ?petaja, kes pidi tulema tema suvist priiaega kitsendama ja keda ta sellep?rast s?dame p?hjas juba ette vihkas, ainult vaene vene ?li?pilane, kelle peale rikka vabrikandi ainus poeg ainult kui palgalise peale v?is maha vaadata. Ent korraga h??dis Stella-preili, kes oli t?na oma ilusa peigmehe k?rval ise?ranis heas tujus:
«Lapsed, l?hme h?rra Kurbatovile jaama vastu! T?di Agaate kirjutab Peterburist, ta olevat, hoolimata k?igest, ?sna huvitav inimene.»
Mida Stella-preili s?naga «hoolimata k?igest» m?tles, selle j?ttis ta teistele seletamata, tema ettepanek aga leidis vastuk?la. K?igepealt muidugi h?rra G?bleri poolt, kel oli p?him?tteks peiup?lves oma ilusa m?rsja soove pirnesi t?ita; siis Heinrich Bergmanni poolt, kes, olles ise ?li?pilane, tundis sellep?rast uudishimu Peterburi kommilitooni tundma ?ppida, keda Stella oli huvitavaks nimetanud; paar noort neidu ja ?ks h?rra k?lalistest olid jalutamisega kah n?us, ning Eberhardi kaasamineku otsustas filosoofiline kaalutlus: Mida varemini vaenlast n?ed, seda varemini v?id talle hambaid n?idata … Ainus t?rkuja oli preili Riita Riesemann, kes, mossitades oma ilusaid huuli ja vaadates etteheitlikult ?e otsa, ?tles l?ikaval, torkaval toonil, mis talle oli nii omane:
«Aga m?telge ometi, mida hakkab see inimene enesest arvama, kui me temale vastu l?heme! Me rikume ta ju otsekohe ?ra!»
«Paperlapapp,» vastas Stella, «ta hakkab ju meiega koos elama, meiega ?hes s??ma, meiega l?bi k?ima. Ja l?puks: ta on ?li?pilane, ning nagu t?di Agaate kirjutab, heast perekonnast, kuigi vaene.»
«Ja ta v?ib ju ?ksinda vankril koju s?ita, kuna meie tuleme jala tagasi,» lisas h?rra G?bler juurde.
Riita vaatas k?sivalt Heinrich Bergmanni, oma austaja peale; see n?is kahevahel olevat, silitas korraks oma t?rkavat habemeudu ?lemisel mokal, l?kkas oma rohelise v?rvim?tsi, mida ta maal katteta kandis, veidi teisele k?rvale ning pajatas oma venitaval, uhkel-hooletul k?neviisil:
«Peab ometi teadma, kellega tal on tegemist, ja kui tema ei tea, eks siis tea meie.»
«V?hemalt peame aga k?sima, mis arvab mamma,» puikles Riita edasi, ehk k?ll j?releandlikumalt. Kuid juba oli Stella Osvald G?bleri k?sivarrel minekut teinud ja teised tegid nende kannul sedasama, nii et nooremale preili Riesemannile, kes ju muidu oli jalutusk?igu poolt, muud n?u j?rele ei j??nud, kui oma ?li?pilasega seltskonnale j?rgneda.
N??d nad k?ndisid jaamaesisel edasi-tagasi ja viitsid aega tuttavaid teretades, v?hem tuttavaid vaadeldes ning kritiseerides ja kergelt-?ksk?ikselt lobisedes. Rong oli eelmisest jaamast juba v?lja helistatud, signaalilaud ?les t?mmatud.
Stella Riesemann pidi t?na olema t?esti l?busas tujus, sest tema, kes ta oma ?e k?rval oli muidu nii tagasihoidlik, nii t?sine, peaaegu kuiv, h??dis korraga vallatult ja naerval suul:
«Lapsed, kes tahab minuga kihla vedada? Ma v?idan, et ta on musta verd!»
«Kes nii?» k?sis G?bler.
«Andrei Petrovit? muidugi.»
«Eberhardi tulevane koolmeister?»
«Jaa, jaa!»
«Aga Stella, mis on meil siis selle inimese juustekarvaga tegemist?» k?is Riita h??l nagu pisukese ratsapiitsa nips. «Sul n?ib ju hoopis ise?raline huvi tema kohta olevat.»
«Ongi,» naeris Stella. «Kas teate, ma olen k?igist neist n?gudest, mida meie siin iga p?ev n?eme, – neist igap?evan?gudest siiamaani t?dinud!» Ta t?mbas endal esimese s?rmega ?le kurgu. «Ma olen ka teie k?igi n?gudest t?dinud – palun vabandada!»
«Minu omast ka?» k?sis h?rra Osvald G?bler teeseldud ehmatusega, kusjuures ta oma ilusa ?rna h?rrasn?o selle t?iel ilul ning ?rnusel pruudi poole p??ras ja talle oma suurte s?strakarva silmadega etteheitlikult otsa vaatas.
«V?ib-olla – ma n?en sind ja k?iki teisi liiga sagedasti,» vastas Stella, kuna ta sinine pilk kelmikalt ja ?htlasi hellalt peigmehele heitis. «Ma n?en teid liiga sagedasti, see n?rib mu n?gemisv?ime, ja miski pole loomulikum, kui et ma igale uuele n?ole, mis minu piirkonda ilmub, huviga vastu vaatan … Ma v?idan, Andrei Petrovit? on musta verd; kes vaidleb vastu ja l??b minuga k?e?»
Muidugi tundis h?rra Osvald G?bler, kel oli p?him?tteks peiup?lves pimesi k?iki m?rsja soovisid t?ita, enese kohustatud olevat kihlvedu vastu v?tma.
«Ma v?idan, et ta on valget verd – p?ris linavalge, just nagu sinu papa tallipoiss Janka; silmaripsmedki on tal valged nagu –» h?rra Osvald G?bler hakkas valjusti naerma ja j?ttis s?na pooleli, kuna ta Stellaga k?e kokku l?i. Kihlveo hinnaks m??rati midagi magusat – ?helt poolt kaks naela ?okolaadi, teiselt poolt – sosistatud kokkuleppel – teatav arv mususid.
«Kas teate,» v?ttis Tartu korporant Heinrich Bergmann pahase preili Riita k?rval paljut?otava venitamisega s?na, «kui teie, preili Stella, tahate selle Andrei Petrovit?i v?limuse kohta ustavat kirjeldust saada, siis v?in mina selle teile anda!»
«Teie? Teie ei tunne teda ju!»
«Tunnen. V?hemalt nii palju, et teda v?in kirjeldada. Ma tunnen paljusid Andrei Petrovit?eid ja nad on k?ik ?hesugused. Meie Tartu kubiseb neist ju n??d, nagu tuttav … Pange aga t?hele, preili Stella: Andrei Petrovit? Kurbatov kannab punast s?rki paigatud p?kstel, ja kui tal on mundrikuub seljas, siis v?ite sellest kodus k?ige parema tagaj?rjega lasta seepi keeta, ja kui lisate mantli veel juurde, siis saate rohkem seepi, kui teie pesunaine aastas j?uab ?ra kulutada. Mis puutub aga Andrei Petrovit? Kurbatovi ilusaisse juustesse, mille karva ma teile paraku ei tea nimetada, siis ulatuvad need tal k?ige luulelisemais k?harsalkades ?lgadeni ja on nii tihedad, et neist rehagi l?bi ei tungi, mis tuleb osalt ka sellest, et nad pole aastat kolm ei kammi ega reha n?inud.»
Terve seltskond, peale Stella, naeris; k?ige s?damlikumalt preili Riita Riesemann, kes poolt?nulikult, pool-imestades oma naljaosavale austajale silma vaatas. Heinrich Bergmanni kirjeldus oma hoolimata teravuses, jah, j?meduses, oleks muidu vahest l?ilalt m?junud, aga see noormees oskas pilgates nii heas?damlikku, paham?tlemata tooni tarvitada, et see ta s?nade vastikut m?ju v?hendas ning pehmendas. Ka Stella ei pahandanud, aga et ta kord opositsioonis oli, siis ei tahtnud ta vastust v?lgu j??da.
«Ma ei tea mitte, Heinrich, kui ?ige on teie kirjeldus h?rra Kurbatovist,» ?tles ta t?siselt, kuid teravuseta; «teie peate aga tunnistama, et siledaks soetud pea ja n?elasilmast tulnud kuub ei k??ni veel mitte inimliku v??rtuse hinnanguks, ei tee meest veel mitte meheks ega huvitavaks ammugi mitte.»
Heinrich Bergmann kummardas s?gavasti.
«N??d sain!» ?tles ta alandlikult.
Kuid Riita ei tahtnud v?itu lasta nii kergelt ?e k?tte minna: ta viskas, nagu tal sellisel puhul viisiks oli, oma kitsad, kuid verekad huuled p?lglikult ?les ja nipsas:
«Nah, mis puutub minusse, siis seltsin ma ennemini kasitud ja haritud t?lplasega kui poolmetsiku suurvaimuga; mul pole kord lugupidamist r?pase ja nadise inimese vastu.»
«Maitseasi, armas Riita,» naeris Stella-preili; «ma tean ju, et sa hindad inimesi nende hilpude j?rgi ja pead vaimu ?ldse kaunis ?leliigseks asjaks.»
Vaidlusele t?i l?pu rongi tulek. Jaamakella l?ikav helin surmas Riita-preili vastuse. Konduktorid h?ppasid platvormidelt, et avada vagunite uksi; rongi aknast vahtis v?lja palju tolmunud n?gusid; mahaastujaid oli ainult v?he.
Riesemannide seltskond pidas silmas teise klassi vaguneid, ?ksnes Heinrich Bergmann mitte; see n?is Andrei Petrovit? Kurbatovit kolmandast klassist ootavat v?lja astuma, ja tal oli ?igus. Kestis k?ll kaunis kaua, enne kui n?htavale tuli isik, keda ta ?li?pilasmundri j?rgi v?is Eberhardi tulevaseks tunniandjaks pidada, sest tal oli suur ning raske reisikohver vaguniukse ja platvormitrepi vahelt v?lja pingutada ja alla kanda; aga et see oli ainus ?li?pilane, kes rongist ?ldse ilmus, siis ei v?inud kahtlust olla, et raske reisikohvri omanik on Andrei Petrovit? Kurbatov.
Tema vastuv?tjate seas tekkis k?hklev arupidamine, kas l?heneda talle k?ik koos v?i j?tta seda h?rradele, v?i j?lle Eberhardile ?ksi ?lesandeks. Aga enne kui selles otsusele j?uti, astus v??ras ?li?pilane, kui ta oma kohvri perroonile maha oli pannud, Eberhardi juurde, kes kandis reaalkooli ?pilase m?tsi, ning k?sis kerge vene k?laga saksa keeles: «Kas te mitte vabrikant Riesemanni poeg ei ole?»
Poiss t?stis poolimetlemisi silmi ja vastas jaatavalt.
«See r??mustab mind,» k?neles v??ras seepeale vene keeli edasi ja sirutas s?bralikult k?e. «Mina olen Andrei Petrovit?, sinu tulevane seltsimees ja s?ber. Minuga k?neldes ?tle mulle sina, nagu mina ?tlen sinule. Ja n??d n?ita mulle, kus seisab vanker, millele ma v?iksin oma kohvri panna; kui tee pole kauge ja sina mitte v?sinud, siis l?heme jala koju. Kas oled n?us?»
Eberhard ei teadnud isegi, millest see tuli, aga ta oli oma tulevase ?petaja teretusest nii kohmetu, et ei m?rganud midagi vastata ja vaatas nagu n?u ja abi otsides veidi eemal seisvate ?dede ja nende k?laliste poole.
«V?i ei ole sa mitte ?ksinda?» k?sis Andrei Petrovit? kelle pilk siirdus poisi vaatesihi poole, mispeale seltskond Stella juhtimisel temale hakkas l?henema. «Kui ?ieti n?en, on sul koguni palju kaaslasi,» lisas ta naeratades ning astus n??d, m?tsi peast v?ttes, preilidele ja h?rradele elaval sammul vastu.
Mees, kes esitles end Riesemanni daamidele ja nende k?lalistele, tegi Stella kihlveos v?itjaks, sest Andrei Petrovit?il olid mustjad, k?rvade ?mber halliga segatud juuksed ja samasugune t?ishabe, millest siit ja sealt ka v?ikesed v??dikesed h?bekiude valendasid. Aga Heinrich Bergmanni kirjeldus oli tema kohta ainult v?hesel m??ral pihtaminev. H?rra Kurbatovi juuksed olid l?hikeseks p?etud, ta tihe habe ?marikuks piiratud, ta riided k?ll veidi kulunud ja pleekinud, aga mitte m??rdunud ega paigatud, ja s?rki ei kandnud ta mitte p?kstel, vaid mantli alt, mille ta lahtiselt ?le ?lgade oli v?tnud, paistis v?lja valge kanepiriidest tuzurka. Ainult ta m?ts v?is vahest n?udlikule n?gijale nurisemiseks asja anda: p?ike, vihm ja tuul olid selle algv?rvi ammu h?vitanud ja talle n?o ning kuju andnud, millel enam mingit kindlust ega ?htlust ei olnud.
K?ige uudishimulikumalt heitis Stella-preili pilgu v??ra peale ja leidis, et Andrei Petrovit? on inetu mees. Viimase kollakaskahvatu n?gu oli kergete r?ugearmidega kaetud, ta paksuhuuleline suu lai, ta tugev nina t?nts; elu ja valgust selle jumetu n?o ?le laotasid aga ta mustjad, kaunis suured silmad, mille pilk iga?he peale nii rahulikult ja uurivalt heitis, nii usaldust jagades ja usaldust n?udes. Andrei Petrovit?i keskmine, aga tugev kasv oli laitmatu, ta liikumine vaba ja kindel. Seevastu ?ratas ta piinlikku t?helepanekut, kui ta teretuseks oma parema k?e v?lja sirutas; Riita-preili p?rkas ehmatusekarjatusega tagasi ja ka Stella v?ttis selle k?e ainult t?rkumisi vastu.
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1904. aastal ilmunud jutustus.
Eduard Vilde
Koidu ajal
1
V. pooljaamas ja tema l?hemas ?mbruses valitses muidu unine igavus; jaama?lem istus oma toas, j?i teed, luges «Svet’ti» ja haigutas; ametis olev telegrafist m?tles nii kaua 20. kuup?evale, kuni ta pea aparaadilaua nurgale vajus ja silmad kinni l?ksid; stooroz k??rutas pagasiruumis kaalul ja parandas oma pojakese kingi; ainult teemeister liikus venimisi jaama ees roobastel, andis roopaseadjale m?ne k?su ning l?ks siis koju naise juurde; sirelip??sastes, v?ikese kollase jaamahoone taga, s?uksusid varblased, m?ni p?rnikas p?rises noorte p?rnade ja pihlakate ?mber, alt metsa poolt kuuldus k?o kukkumist – muidu oli k?ik vagune, uinuv, tukkuv.
Aga kui olid reisijaterongid hommikuti ja ?htuti tulekul, siis elustus V. pooljaam otsekui m?ni suurjaam – muidugi ainult suvel. K?igil teeharudel, mis tulid p?hjast ja idast jaama poole – ja neid oli kaunis palju – t?rkas n?htavale valgeid k?baraid, helkjaid kleite, v?rvikaid p?evavarje, iga karva meesterahva?likondi roheliste puude ning p??saste vahel, ja varsti valitses jaamaesisel priske liikumine, r??mus vehkimine ?ksteisest m??da ja elav k?nesumin. Jaamamaja seinte najale kogunes ikka rohkem jalgrattaid, p?rnade ja pihlakate alla hobuseid sadulas ja vankrite ees. V. pooljaamast paar versta eemal asetses nimelt ?ks uuemal ajal tekkinud suvituspaik, mille elanikele, eriti nooremaile, pakkus rongide tulek ja minek l?busat vaheldust, seda enam, et jaama poole minevad, l?bi kuusemetsa ja haljaste aasade viivad teed olid jalutamiseks nagu loodud.
T. suvituskohas asusid rikkamad linnakodanikud – seda v?is n?ha nende t?tardest ja poegadest jaamaesisel. Viimaste n?od, riided, ehted, nende liikumis- ja k?nelemisviis, kogu nende olek eneste vahel ja muu ?mbruse kohta – k?ik hingas enesest teatavat ollust, mis sissepoole ?hendab, v?ljapoole lahutab, mis t?mbab selle seltskonnaliigi ?mber n?htamatu, aga selgesti tunduva piirjoone. Noor jaama?lem, kes toas «Svet’ti» lugedes igavuse p?rast oli haigutanud, – kuis oli ta n??d erksalt jalul, kuis teretas ta aupaklikult sinna ja aupaklikult t?nna, kuis laenas ta viisakalt ja kannatlikult iga?hele oma k?rva, kel temalt oli midagi k?sida v?i soovida, ja kuis punastas ta ?nnelikult, kui keegi noorte preilide hulgast teda m?ne lahke k?simusega austas! Ja stooroz ja pakikandja – nad muutusid k?igi nende h?rraste alandlikeks teenijaiks, kummardavaiks ?mmardajaiks, nad olid iga kord nagu h?ppel, kui neile keegi h?rra, proua v?i preili mingi k?suga l?henes. V?sinud telegrafist, kes nii suure igatsusega palgap?eva ootas, oli unest ammugi ?rganud, vahtis aknast poolaukartliku uudishimuga v?lja ning tundis k?ditavat l?bu, et ta k?igi nende h?rraste seas, kes teda t?helegi ei pannud, inimese leidis, keda ta tohtis teretada, olgugi et see oli ainult ?he tohtriproua – bonne.
Sel neljap?eva?htul, maikuu l?pul, mil Andrei Petrovit?it ootas aimamatu au, et Riesemanni preilid oma venna ja k?lalistega olid talle raudteele isiklikult vastu tulnud, pakkus V. pooljaam tavalist elustatud pilti. Perroonil jalutasid suuremais ja v?iksemais salkades moodsalt friseeritud noored preilid kergeis helkjais suveriietes, noorh?rrad valgete k?barate v?i kirjute spordim?tsidega, ?lespoole koolutatud vurrudega ja l?ikivate keppidega, siis mitmest vanuseliigist alaealised t?tarlapsed l?hikestes seelikukestes, l?hemate ja pikemate patsidega, mida ehtisid v?rvikad lindid, ja l?puks nooremad ja vanemad poisikesed, osalt ?pilasemundrites, osalt ?hukestes valkjates suveriietes. Vanemaid h?rraseid oli v?rdlemisi v?he n?ha; need maitsesid kodus oma aedades ilusat sooja kevade?htut.
Andrei Petrovit? Kurbatov oli paari p?eva eest kirjutanud, et ta saabub t?nase rongiga. H?rra Riesemann saatis talle kutsari sarabaniga jaama vastu. Et Riesemanni h?rrastest, kes rohkete k?lalistega parajasti p?hitsesid Stella-preili s?nnip?eva, keegi isiklikult ei tahtnud Eberhardi tulevast tunniandjat minna jaamast ?ra tooma, oli ainult loomulik. Seks polnud Eberhardil eneselgi lusti, sest esiteks tundis ta iga ?petaja, ka k?ige pehmema vastu ise?ralist ?udu, ning teiseks oli see ?petaja, kes pidi tulema tema suvist priiaega kitsendama ja keda ta sellep?rast s?dame p?hjas juba ette vihkas, ainult vaene vene ?li?pilane, kelle peale rikka vabrikandi ainus poeg ainult kui palgalise peale v?is maha vaadata. Ent korraga h??dis Stella-preili, kes oli t?na oma ilusa peigmehe k?rval ise?ranis heas tujus:
«Lapsed, l?hme h?rra Kurbatovile jaama vastu! T?di Agaate kirjutab Peterburist, ta olevat, hoolimata k?igest, ?sna huvitav inimene.»
Mida Stella-preili s?naga «hoolimata k?igest» m?tles, selle j?ttis ta teistele seletamata, tema ettepanek aga leidis vastuk?la. K?igepealt muidugi h?rra G?bleri poolt, kel oli p?him?tteks peiup?lves oma ilusa m?rsja soove pirnesi t?ita; siis Heinrich Bergmanni poolt, kes, olles ise ?li?pilane, tundis sellep?rast uudishimu Peterburi kommilitooni tundma ?ppida, keda Stella oli huvitavaks nimetanud; paar noort neidu ja ?ks h?rra k?lalistest olid jalutamisega kah n?us, ning Eberhardi kaasamineku otsustas filosoofiline kaalutlus: Mida varemini vaenlast n?ed, seda varemini v?id talle hambaid n?idata … Ainus t?rkuja oli preili Riita Riesemann, kes, mossitades oma ilusaid huuli ja vaadates etteheitlikult ?e otsa, ?tles l?ikaval, torkaval toonil, mis talle oli nii omane:
«Aga m?telge ometi, mida hakkab see inimene enesest arvama, kui me temale vastu l?heme! Me rikume ta ju otsekohe ?ra!»
«Paperlapapp,» vastas Stella, «ta hakkab ju meiega koos elama, meiega ?hes s??ma, meiega l?bi k?ima. Ja l?puks: ta on ?li?pilane, ning nagu t?di Agaate kirjutab, heast perekonnast, kuigi vaene.»
«Ja ta v?ib ju ?ksinda vankril koju s?ita, kuna meie tuleme jala tagasi,» lisas h?rra G?bler juurde.
Riita vaatas k?sivalt Heinrich Bergmanni, oma austaja peale; see n?is kahevahel olevat, silitas korraks oma t?rkavat habemeudu ?lemisel mokal, l?kkas oma rohelise v?rvim?tsi, mida ta maal katteta kandis, veidi teisele k?rvale ning pajatas oma venitaval, uhkel-hooletul k?neviisil:
«Peab ometi teadma, kellega tal on tegemist, ja kui tema ei tea, eks siis tea meie.»
«V?hemalt peame aga k?sima, mis arvab mamma,» puikles Riita edasi, ehk k?ll j?releandlikumalt. Kuid juba oli Stella Osvald G?bleri k?sivarrel minekut teinud ja teised tegid nende kannul sedasama, nii et nooremale preili Riesemannile, kes ju muidu oli jalutusk?igu poolt, muud n?u j?rele ei j??nud, kui oma ?li?pilasega seltskonnale j?rgneda.
N??d nad k?ndisid jaamaesisel edasi-tagasi ja viitsid aega tuttavaid teretades, v?hem tuttavaid vaadeldes ning kritiseerides ja kergelt-?ksk?ikselt lobisedes. Rong oli eelmisest jaamast juba v?lja helistatud, signaalilaud ?les t?mmatud.
Stella Riesemann pidi t?na olema t?esti l?busas tujus, sest tema, kes ta oma ?e k?rval oli muidu nii tagasihoidlik, nii t?sine, peaaegu kuiv, h??dis korraga vallatult ja naerval suul:
«Lapsed, kes tahab minuga kihla vedada? Ma v?idan, et ta on musta verd!»
«Kes nii?» k?sis G?bler.
«Andrei Petrovit? muidugi.»
«Eberhardi tulevane koolmeister?»
«Jaa, jaa!»
«Aga Stella, mis on meil siis selle inimese juustekarvaga tegemist?» k?is Riita h??l nagu pisukese ratsapiitsa nips. «Sul n?ib ju hoopis ise?raline huvi tema kohta olevat.»
«Ongi,» naeris Stella. «Kas teate, ma olen k?igist neist n?gudest, mida meie siin iga p?ev n?eme, – neist igap?evan?gudest siiamaani t?dinud!» Ta t?mbas endal esimese s?rmega ?le kurgu. «Ma olen ka teie k?igi n?gudest t?dinud – palun vabandada!»
«Minu omast ka?» k?sis h?rra Osvald G?bler teeseldud ehmatusega, kusjuures ta oma ilusa ?rna h?rrasn?o selle t?iel ilul ning ?rnusel pruudi poole p??ras ja talle oma suurte s?strakarva silmadega etteheitlikult otsa vaatas.
«V?ib-olla – ma n?en sind ja k?iki teisi liiga sagedasti,» vastas Stella, kuna ta sinine pilk kelmikalt ja ?htlasi hellalt peigmehele heitis. «Ma n?en teid liiga sagedasti, see n?rib mu n?gemisv?ime, ja miski pole loomulikum, kui et ma igale uuele n?ole, mis minu piirkonda ilmub, huviga vastu vaatan … Ma v?idan, Andrei Petrovit? on musta verd; kes vaidleb vastu ja l??b minuga k?e?»
Muidugi tundis h?rra Osvald G?bler, kel oli p?him?tteks peiup?lves pimesi k?iki m?rsja soovisid t?ita, enese kohustatud olevat kihlvedu vastu v?tma.
«Ma v?idan, et ta on valget verd – p?ris linavalge, just nagu sinu papa tallipoiss Janka; silmaripsmedki on tal valged nagu –» h?rra Osvald G?bler hakkas valjusti naerma ja j?ttis s?na pooleli, kuna ta Stellaga k?e kokku l?i. Kihlveo hinnaks m??rati midagi magusat – ?helt poolt kaks naela ?okolaadi, teiselt poolt – sosistatud kokkuleppel – teatav arv mususid.
«Kas teate,» v?ttis Tartu korporant Heinrich Bergmann pahase preili Riita k?rval paljut?otava venitamisega s?na, «kui teie, preili Stella, tahate selle Andrei Petrovit?i v?limuse kohta ustavat kirjeldust saada, siis v?in mina selle teile anda!»
«Teie? Teie ei tunne teda ju!»
«Tunnen. V?hemalt nii palju, et teda v?in kirjeldada. Ma tunnen paljusid Andrei Petrovit?eid ja nad on k?ik ?hesugused. Meie Tartu kubiseb neist ju n??d, nagu tuttav … Pange aga t?hele, preili Stella: Andrei Petrovit? Kurbatov kannab punast s?rki paigatud p?kstel, ja kui tal on mundrikuub seljas, siis v?ite sellest kodus k?ige parema tagaj?rjega lasta seepi keeta, ja kui lisate mantli veel juurde, siis saate rohkem seepi, kui teie pesunaine aastas j?uab ?ra kulutada. Mis puutub aga Andrei Petrovit? Kurbatovi ilusaisse juustesse, mille karva ma teile paraku ei tea nimetada, siis ulatuvad need tal k?ige luulelisemais k?harsalkades ?lgadeni ja on nii tihedad, et neist rehagi l?bi ei tungi, mis tuleb osalt ka sellest, et nad pole aastat kolm ei kammi ega reha n?inud.»
Terve seltskond, peale Stella, naeris; k?ige s?damlikumalt preili Riita Riesemann, kes poolt?nulikult, pool-imestades oma naljaosavale austajale silma vaatas. Heinrich Bergmanni kirjeldus oma hoolimata teravuses, jah, j?meduses, oleks muidu vahest l?ilalt m?junud, aga see noormees oskas pilgates nii heas?damlikku, paham?tlemata tooni tarvitada, et see ta s?nade vastikut m?ju v?hendas ning pehmendas. Ka Stella ei pahandanud, aga et ta kord opositsioonis oli, siis ei tahtnud ta vastust v?lgu j??da.
«Ma ei tea mitte, Heinrich, kui ?ige on teie kirjeldus h?rra Kurbatovist,» ?tles ta t?siselt, kuid teravuseta; «teie peate aga tunnistama, et siledaks soetud pea ja n?elasilmast tulnud kuub ei k??ni veel mitte inimliku v??rtuse hinnanguks, ei tee meest veel mitte meheks ega huvitavaks ammugi mitte.»
Heinrich Bergmann kummardas s?gavasti.
«N??d sain!» ?tles ta alandlikult.
Kuid Riita ei tahtnud v?itu lasta nii kergelt ?e k?tte minna: ta viskas, nagu tal sellisel puhul viisiks oli, oma kitsad, kuid verekad huuled p?lglikult ?les ja nipsas:
«Nah, mis puutub minusse, siis seltsin ma ennemini kasitud ja haritud t?lplasega kui poolmetsiku suurvaimuga; mul pole kord lugupidamist r?pase ja nadise inimese vastu.»
«Maitseasi, armas Riita,» naeris Stella-preili; «ma tean ju, et sa hindad inimesi nende hilpude j?rgi ja pead vaimu ?ldse kaunis ?leliigseks asjaks.»
Vaidlusele t?i l?pu rongi tulek. Jaamakella l?ikav helin surmas Riita-preili vastuse. Konduktorid h?ppasid platvormidelt, et avada vagunite uksi; rongi aknast vahtis v?lja palju tolmunud n?gusid; mahaastujaid oli ainult v?he.
Riesemannide seltskond pidas silmas teise klassi vaguneid, ?ksnes Heinrich Bergmann mitte; see n?is Andrei Petrovit? Kurbatovit kolmandast klassist ootavat v?lja astuma, ja tal oli ?igus. Kestis k?ll kaunis kaua, enne kui n?htavale tuli isik, keda ta ?li?pilasmundri j?rgi v?is Eberhardi tulevaseks tunniandjaks pidada, sest tal oli suur ning raske reisikohver vaguniukse ja platvormitrepi vahelt v?lja pingutada ja alla kanda; aga et see oli ainus ?li?pilane, kes rongist ?ldse ilmus, siis ei v?inud kahtlust olla, et raske reisikohvri omanik on Andrei Petrovit? Kurbatov.
Tema vastuv?tjate seas tekkis k?hklev arupidamine, kas l?heneda talle k?ik koos v?i j?tta seda h?rradele, v?i j?lle Eberhardile ?ksi ?lesandeks. Aga enne kui selles otsusele j?uti, astus v??ras ?li?pilane, kui ta oma kohvri perroonile maha oli pannud, Eberhardi juurde, kes kandis reaalkooli ?pilase m?tsi, ning k?sis kerge vene k?laga saksa keeles: «Kas te mitte vabrikant Riesemanni poeg ei ole?»
Poiss t?stis poolimetlemisi silmi ja vastas jaatavalt.
«See r??mustab mind,» k?neles v??ras seepeale vene keeli edasi ja sirutas s?bralikult k?e. «Mina olen Andrei Petrovit?, sinu tulevane seltsimees ja s?ber. Minuga k?neldes ?tle mulle sina, nagu mina ?tlen sinule. Ja n??d n?ita mulle, kus seisab vanker, millele ma v?iksin oma kohvri panna; kui tee pole kauge ja sina mitte v?sinud, siis l?heme jala koju. Kas oled n?us?»
Eberhard ei teadnud isegi, millest see tuli, aga ta oli oma tulevase ?petaja teretusest nii kohmetu, et ei m?rganud midagi vastata ja vaatas nagu n?u ja abi otsides veidi eemal seisvate ?dede ja nende k?laliste poole.
«V?i ei ole sa mitte ?ksinda?» k?sis Andrei Petrovit? kelle pilk siirdus poisi vaatesihi poole, mispeale seltskond Stella juhtimisel temale hakkas l?henema. «Kui ?ieti n?en, on sul koguni palju kaaslasi,» lisas ta naeratades ning astus n??d, m?tsi peast v?ttes, preilidele ja h?rradele elaval sammul vastu.
Mees, kes esitles end Riesemanni daamidele ja nende k?lalistele, tegi Stella kihlveos v?itjaks, sest Andrei Petrovit?il olid mustjad, k?rvade ?mber halliga segatud juuksed ja samasugune t?ishabe, millest siit ja sealt ka v?ikesed v??dikesed h?bekiude valendasid. Aga Heinrich Bergmanni kirjeldus oli tema kohta ainult v?hesel m??ral pihtaminev. H?rra Kurbatovi juuksed olid l?hikeseks p?etud, ta tihe habe ?marikuks piiratud, ta riided k?ll veidi kulunud ja pleekinud, aga mitte m??rdunud ega paigatud, ja s?rki ei kandnud ta mitte p?kstel, vaid mantli alt, mille ta lahtiselt ?le ?lgade oli v?tnud, paistis v?lja valge kanepiriidest tuzurka. Ainult ta m?ts v?is vahest n?udlikule n?gijale nurisemiseks asja anda: p?ike, vihm ja tuul olid selle algv?rvi ammu h?vitanud ja talle n?o ning kuju andnud, millel enam mingit kindlust ega ?htlust ei olnud.
K?ige uudishimulikumalt heitis Stella-preili pilgu v??ra peale ja leidis, et Andrei Petrovit? on inetu mees. Viimase kollakaskahvatu n?gu oli kergete r?ugearmidega kaetud, ta paksuhuuleline suu lai, ta tugev nina t?nts; elu ja valgust selle jumetu n?o ?le laotasid aga ta mustjad, kaunis suured silmad, mille pilk iga?he peale nii rahulikult ja uurivalt heitis, nii usaldust jagades ja usaldust n?udes. Andrei Petrovit?i keskmine, aga tugev kasv oli laitmatu, ta liikumine vaba ja kindel. Seevastu ?ratas ta piinlikku t?helepanekut, kui ta teretuseks oma parema k?e v?lja sirutas; Riita-preili p?rkas ehmatusekarjatusega tagasi ja ka Stella v?ttis selle k?e ainult t?rkumisi vastu.
Последний отзыв
Очень интересно