Koidu ajal

«Jaa, mamma.»

«Aga see ei k?lba ju ometi!»

See h??d tuli s?dame p?hjast ning proua Riesemanni ja proua G?bleri suust korraga.

Niisugune sinatamine ?petaja ja ?pilase vahel oli ?igup?rast ka Stella-preili meelest v??ras. Aga kui ta n??d n?gi neid ehmatusest ning imestusest nurgeliseks veninud n?gusid ja neid nagu kuristiku p?hja vahtivaid kohkunud silmi, siis sai noore neiu ?le j?lle kord v?idu opositsioonipaharet ja selle kannul pilkep?rgel ning kurgust t?usvat naeruvalangut vaevu maha surudes h??dis ta v?imalikult h?mmastunud ilmel:

«Ei k?lba? Miks see ei peaks k?lbama? Kas see vahest Eberhardi-h?rra au vastu k?ib, et cand. juris Andrei Petrovit? Kurbatov teda sinatab?»

«Jaa – aga – Eberhard sinatab ka teda!»

«Seda suurem au Eberhardile, et ta seda tohib!»

«Aga see pole mitte korras! Seda ei tehta ju! Seda pole keegi enne kuulnud!»

«Maailmas on palju asju, millest k?ik inimesed veel pole kuulnud!»

«Aga kuhu j??b siin vastastikune viisakus, lugupidamine?» kriiskas proua G?bler, kelle paks n?gu l?i punetama. «Kuhu j??b ?petaja autoriteet ?pilase kohta? Mida peab laps m?tlema ?petajast, kellele ta nagu oma vennale v?i teenrile v?i k?lapoisile « s i n a » ?tleb, kuna teiselt poolt on v?ga imelik, minule v?hemalt, et v??ras inimene, kes astub t?na esimest korda mu majja, mu suurele pojale kohe « s i n a » ?tleb. Eberhard on ju, kui ma ei eksi, kolmteistk?mmend aastat vana?!»

«Kooli?petaja autoriteet ei p?hine mitte teietamisel, vaid tema tublidusel,» ?rritas ja ?ssitas Stella s?damer??muga edasi, «Kas vahest Eberhard v?i teised temasugused aukartust k?igi oma ?petajate vastu tunnevad, kellele nad « t e i e » peavad ?tlema? Kui te teaksite, kuidas nad neid naeravad ja missugused aukartuseta s?imunimed nad paljudele annavad! H?rra Kurbatov tahab oma ?pilast kasvatada kui vend ja s?ber, see on tema kasvatamismeetod, ja ma leian, et see on v?ga ?ige meetod.»

«Mina mitte!» Ja proua G?bler raputas nii tugevasti pead, et ta punased lihavad p?sed lotendasid.

«Mina ka mitte!» kajatas proua Riesemann, aga v?hem ?geda peav?ristusega, sest tema emas?damele polnud ?igup?rast sugugi nii vastik, et uus ?petaja tahtis olla «tema lapse» vend ja s?ber, mis t?hendas niisama palju, et ta mitte ei tahtnud vali olla.

«Kui see ka sinu arvamine on, armas Beti, siis tee seesugusele korratusele kohe alguses l?pp peale,» ?tles auv??rt proua G?bler, kes p??ras oma l?kendava n?o nagu pahandatud karistusejumal oma tulevase minia poolt ?ra.

«Ma tahan oma mehega k?nelda,» vastas proua Riesemann.

«Sa v?id seda ka ise teha,» t?hendas proua G?bler.

Selles seisiski proua Riesemanni ja proua G?bleri karakterivahe, et proua Riesemann tahtis ikka «oma mehega r??kida», kui midagi oli otsustada ja teha, kuna proua G?bler otsustas ja tegi oma majas «ise», kui midagi oli otsustada ja teha. Nad kujutavad kaht tugevat vastandit: ?he pool t?ielik iseseisvusetus, alaline alistumine, s?nakuulmine; teise pool t?se omavoli, tahtekangus, k?suandmine ja piirita uhkus. Viimast omadust m?rkas iga?ks, kes ainsa vaate proua G?bleri paksule laiale diktaatorin?ole heitis, kes pani t?hele, kuis ta oma istmel troonis, missuguse pilguga ta ringi vaatas, ja kelle k?rv oli terane k?llalt tema h??lek?ma ja selles helisevat rauda t?hele panema.

Andrei Petrovit? ja Eberhard l?henesid vaheajal terrassile, kus vanemad h?rrad kahes lauas oma preferansipartiid olid l?petanud. Nad istusid sigareid imedes pun?iklaaside juures ja vaidlesid suure ?hinaga m?ngu m??dunud k?igu ?le, kusjuures ?ks ?he ja teine teise eksitusi ja sissekukkumisi heas?damliku pilkega p??dis n??gutada. Kes neid eemalt n?gi ja kuulis, ilma vaidluse sisu tundmata, pidi arvama, et nad m?nd ?lit?htsat probleemi arutavad: nii p?nevil olid nende n?od ja nii elav nende k?tevehkimine. K?igist erutatud h??ltest ?le k?is ?ks kergesti k?hisev, madalamail toonidel urisev bassih??l, mille rasvast, pigistatud k?la Andrei Petrovit? m?ne minuti eest juba oli kuulnud, kui Eberhard teda esimesel puhul h?rra Riesemanni juurde oli tahtnud viia.

«Papa, h?rra Kurbatov on siin.»

H?rra, keda Eberhard papaks nimetas, istus viini tugitoolis, seljaga tulijate poole. Andrei Petrovit? n?gi esiotsa ainult tema v?gevat h?rjaturja ja tema l?hikest, j?medat, lihavat kaela, mis ilma n?htava vaheta arenes v?rdlemisi v?ikeseks ?mmarguseks peaks nagu ?marikuks tahutud palgiots. See pea oli kaetud tihedate, masinaga nudiks p?etud valgete karmide harjas-juustega ning m?lemad k?rvad kiindusid nii v?ga pealuu k?lge, nagu oleksid nad sellega kokku kasvanud. Pikkamisi, kangelt, n?htava raskusega p??rdus see huvitav pea ?hes temaga seoses oleva hiigelturjaga veidi ?mber, aga ainult nii kaugele, et Kurbatov v?is n?ha ?ksnes h?rra Riesemanni poolt n?gu. Viimane oli paks ja verekas ning l?hikeseks, otsast teravaks l?igatud valge habemega piiratud.

«Tere tulemast, noormees!»

Ja vabrikant Riesemann sirutas, ilma ?lest?usukatset tegemata ja n?hes ainult Kurbatovi varju, oma l?hikese j?meda k?sivarre suure tursunud k?ega, mille esimeses s?rmes hiilgas p?ratu paks pitseris?rmus, hooletult v??ra poole.

Andrei Petrovit? ei v?tnud seda k?tt vastu. Ta astus h?rra Riesemanni ette, vaatas talle n?kku ja ?tles: «Minu nimi on Andrei Petrovit? Kurbatov.»

Vaevalt oli h?rra Riesemann v??rale pilgu heitnud, kui ta oma v?ljasirutatud jalad tooli alla t?mbas, nagu inimene, kes tahab ?les t?usta. Ta ei t?usnud aga sedapuhku veel mitte, vaid kuna ta pilk kiiresti ja segaselt Kurbatovi n?gu tunnistas, tuli ta suust pooltahtmata r?igatav h??d:

«N?h, see ju vanem h?rra! … R??mustab v?ga … minu nimi on Riesemann … vabrikant Riesemann …»

Ja pakkudes v??rale uuesti k?tt, mis n??d vastu v?eti, ajas ta enese pahema k?e toetusel toolilt ?les, aga ainult pooleldi, et pealegi sedamaid j?lle tagasi vajuda. Vahest oleks vabrikant Riesemann, olles Kurbatoviga nelja silma all, t?iesti ja sirgelt p?sti t?usnud, aga seltskonna n?hes pidas ta niisugust viisakust inimese vastu, kes tuli temale palgaliseks, kellele ta reisiraha oli saatnud, n?htavasti k?lbmatuks.

Vabrikant Riesemann j?i aga ainult nii kauaks oma poja tunniandja ette istuma, kui just vaja oli, et seltskonnale n?idata, et ta vahet m?istab teha enese ja selle palgalise vahel. Siis t?usis ta v?rdlemisi v?ledasti, ja kui ta Kurbatovit oli teiste lauas istuvate h?rradega tutvustanud, hakkas ta koguni Andrei Petrovit?i k?sivarrest heldesti kinni, ning valitsema pannes lahke, l?busa peremehe heatujulist k?netooni, ?tles oma iselaadi vene keeles:

«L?hme kahekesi veidi jalutama, h?rra Andrei Petrovit?; viige mind ?ra sellest kelmide seltskonnast, kus mul t?na j?lle nahk ?le k?rvade t?mmati. Kas teate – inimene v?ib pankrotti j??da nende v?rukaeltega m?ngides! T?na j?lle kolm rubla trallis! … Tulge, h?rra Andrei Petrovit?, ma seltsin meeleldi a u s a t e inimestega.»

«Kes m?ngida ei oska, s??distab teisi ikka kelmuses,» naeris Riesemannile m?kitava h??lega j?rele see palja peaga, torus mokkadega v?ike isand, keda Kurbatovile kui vanemat h?rra G?blerit praegu oli esiteldud.

H?rra Martin Riesemanni ja Andrei Petrovit?i vahel algas, kuna nad valisid jalutamiseks aia k?rvalisemad ning ?ksildasemad jalgteed, kohe elav vestlemine, mille eest hoolt kandis ise?ranis paks vabrikant. Tema heast tujust kui ka tema s?narikkusest oli m?rgata, et alkohol temasse oli m?junud. Ta k?neles esmalt vene keelt, ja kui ta sellega kitsikusse j?i, v?ttis saksa keele appi ja r??kis viimaks m?lemat segamini.

«Minu poiss, armas s?ber, v?ike tublisti k?sile» – sellest ainest algas nende jutt, selle juurde p??rdus ta ikka j?lle tagasi, selle keskuse ?mber keerlesid k?ik h?rra Martin Riesemanni m?tted. «Teie haarake tast valju k?ega kinni, ?rge laske ohje l?dvale, ?rge olge pehme, ?rge olge j?releandlik! Ma annan teile voli teda pitsitada, pinnida ja karistada, kuda soovite; ainult siis, kui vemmalt vaja, teatage seda minule, ja ma tahan oma isakohust t?ita, selles v?ite kindel olla!»